Āīäīńķąįęåķčå

Tallinna tehnikaülikool


                         Keskkonnatehnika instituut



                     Kursuseprojekt aines Veevarustus ((



                           linna veevärgi projekt



Õppejõud: J. Karu                                        Üliõpilane:
D.Tarkoev



Arvestatud:                                  ¹ arv.r. 960058



                                TALLINN 1999

                                  Sisukord



Proektiülesanne



Veevärgiarvutusliku toodangu määramine


Pinnaveehaarde           tüübi           ja           skeemi           valik



Veehaarde põhielementide arvutus



Veehaarde       ehitiste       vajalike       kõrgusmärkide        määramine



Veepuhastusjaama                   tehnoloogiaskeemi                   valik



Veepuhastusseadme                                                    arvutus



Veepuhastusjaama                    kõrgusskeemi                     arvutus



Uhtevee ja sette vastuvõtu ning töötlemise küsimuste lahendamine



Veejaotusvõrgu arvutus



Veetorni kõrguse määramine



Kasutatud kirjandus



Graafiline osa



                   veevärgi arvutusliku toodangu määramine



                                         Q=?Qmax ööp.+Qt

? – jaama omatarvet arvestav koefitsent; ?=1,04
Qmaxööp.-maksimaalne  ööpäevane  tarbijatele  antav  vooluhulk;  Qmax  ööp.=
100000m3/ööp
Qt – tuletõrje vooluhulk; Qt=5000m3/ööp
                 Q=1,04*100000+5000=109000m3/ööp=1.26m3/s



                        pinnaveehaarde tüübi ja valik



Käesolev veehaare on projekteeritud ühildatud veehaardena. Veehaare  koosneb
päisest,  kahest isevoolutorust (pikkus 20m, ( 1000mm) ja kaldakaevust.
Päis on konstrueeritud raudbetoonist, koonus on valmistatud  metallist,  mis
juhib  vee  isevoolutorusse.  Isevoolutorud  asuvad   pinnase   all.   Päise
sissevooluava ja kalda sissevoolu  avade  ees  on  võred,  mis  hoiavad  ära
suuremate osakeste sattumise isevoolutorusse ja eelkambrisse  ja  samuti  on
türjevahehdiks lobjaka vastu.
Kaldakaev on  jagatud  kaheks  sektsiooniks.  Mõlemad  sektsioonid  töötavad
teineteist sõltumata. Sektsioon jaguneb omakorda kaheks kambriks:  eelkamber
ja imikamber. Kambrite vahel on  pöörlev  sõel.  Imikambris  asuvad  pumpade
imitorud. Pumplas on 3 pumpa(ABS tsentrifugaalpump, seeria )
Pumplast läheb 2 survetoru (pikkus 20m, ( 1000mm) veepuhastusjaama.



                      veehaarde põhielementide arvutus



 *    Kaldakaevu sissevooluakna pindala

   A=[pic];
   Kus q  -  veevärgi toodang; q=109000m3/d=1.26m3/s
        v -  vee sissevoolukiirus; v=0,22m/s=19008m/d
        k – ava kitsendus koefitsient;  [pic];
        a  - varraste vahekaugus;  a=0,05m
        c – varraste läbimõõt; c=0,01m
      [pic]
      [pic]
   Seega ühe ava vajalik pindala A=8.6m2
   Valin võre mõõtmetega 1700*1700mm.


 * Pöörleva sõela arvutus


Valin pöörleva sõela TH-1500, mille tootlikkus on 1-5m3/s,
sõela elektrimootor AOC2-41-6,
võimsus          4kW,
pöörete arv      970p/min,
sõela liikumiskiirus   4m/min.



 * Isevoolutorustiku arvutus


Isevoolutorus (malmist), pikkusega 20m,  voolukiirused  (  kategooria  puhul
sovit.  0,7…1,5m/s.  Veehaarde  kasulik   läbilaskevõime   Q=0,5m3/s,   kahe
isevoolutoru korral [pic].


 * Isevoolutoru diameetri valik

[pic]  ;  [pic]
[pic]

 * Isevoolutoru sissevooluava läbimõõt


[pic]
A-sissevooluava pindala

A=[pic]
1,25 – reostuskoefitsent,
q – veevärgi arvututuslik toodang; q=21280m3/d=0,246m3/s,
v – vee sissevoolukiirus; v=0,4m/s,
k – kitsenduskoefitsent; k=1,2

[pic]

d=[pic]=2.45m ( 2.5m


 * Isevoolutoru mudastamise kontroll


Mudastumise kontrollimiseks arvutatakse selline järvevee  hägusus,   millise
puhul antud tingimustel       ((0,11[pic] toimub mudastumine.
( - järvevee hägusus =0,55kd/m3
( - põhjasetete kaalutud keskmine hüdrauliline terasus =0,015m/s
u – tera settimiskiirus,
V – voolukiirus torus 1,27m/s

Kui V(1.2m/s, siis (=[pic]; (=[pic]=0,026

Tera settimiskiirus: U=[pic];
kus C – Chezy parameeter    C=[pic]; C=[pic]=54,94

U=[pic]

((0,11[pic]
Seega hägusus, mille puhul toimub mudastumine on 1,09kg/m3 ning tingimus
0,55(1,09 on täidetud ning siit tulenevalt mudastumist ei toimu.


Veehaardeehitiste vajalike kõrgusmärkide määramine



 * Päis


Jääkatte paksus on max 0,3m. Päis asub  0,7m sügavusel  jääkihist  ja  päise
korgus on 1,75m. Arvestades, et min vee pind  asub  18m  kõrgusel  on  päise
ülemise serva kõrgusmärk 17m.


 * Kaldakaevu põhi


Päise alumise osa kõrgusmärk on 15.25m. Toru läbimõõt 1m.  Kaldakaevu  põhja
kõrgusmärk on: 15.25-1-0,5=13.75m.


 * Kaldakaevu imi- ja eelkambris.


[pic]
( - hõõrdetakistustegur (määratakse Moody graafikult)
Re=[pic]
V – voolukiirus isevoolutorus; V=1,5m/s
d – isevoolutoru läbimõõt; d = 1m
( - vee kinemaatiline viskoossus; (=1,308*10-6m2/s

Re=[pic]1146789 ( 106

[pic]

(C – toru ekvivalentkaredus; (C=0,2
d – toru läbimõõt (mm); d=1000mm.
Seega (=0,0145
l – toru pikkus; l=19m,
d – toru läbimõõt; d=1m,
V – voolukiirus; V=1,5m/s,
( - kohttakistus:      käänak (=1,265
                 väljavool (=1,0

Võre puhul [pic]

[pic] ( 0,4m

Seega eelkambri min veepinna kõrgusmärk on 18,0-0,4=17,6m.
Imikambri puhul lisandub veel  üks sõel mille [pic], seega 17,6-0,1=17,5m.


 * Isevoolutoru


Isevoolutoru ülemise serva kõrgusmärk  ühtib  päise  alumise  kõrgusmärgiga,
mis on  15,25m,  kuna  toru  läbimõõt  on  0,5m,  siis  toru  alumise  serva
kõrgusmärk on           15.25-0,5=14.25m.


 * Veepuhastusjaama tehnoloogiaskeemi valik



                         veepuhastusseadmete arvutus


 * Mikrofilter


Mikrofiltreid on 3,  millest  1  on  reservis.  Ühe  mikrofiltri  arvutuslik
keskmine toodang on 1600m3/h. Seadme gabariidid (mm):  pikkus  5460,  kõrgus
4240;  kusjuures  trumli  gabariitmõõtmed  (D*L)mm=3*3,7  ja  pikkus   4600.
Tegelik filtratsiooni pind 17,5m2, trumli pöörlemiskiirus on 1,7 p/min.


 * Kontaktbassein


Kontaktiaeg kontaktbasseinis on 10 min. Kontaktbasseini min maht:
                                 Wmin=[pic]
Valin kontaktbasseini gabariitideks: pikkus 10,1m,  laius 7.5,  kõrgus  10m.
Maht 757m3.


 * Segisti


Segistiks on tiiviksegisti.  Vee viibeaeg segistis on 30s. Segisteid on 5:
                                   W=[pic]
Segisti gabariidid on: läbimõõt 2.2m,  kõrgus 2m,  kiirusgradient  G=200s-1,
pöörete arv n = 1 p/s.


 * Flokulatsioonikamber


Koagulatsiooni  II  faas  toimub  mehaanilises   flokulatsioonikambris   ehk
flokulaatoris. Vee viibeaeg flokulaatoris on 15 min, seega min maht on:
                                 Wmin=[pic]
Valin flokulaatori gabariitideks pikkus 39m,  laius  10m,  kõrgus  3m.  Maht
1170m3. Vee segamine toimub horisontaalsele võllile asetatud  tasapinnaliste
labadega. Labade  kogupind  ühes  vertikaaltasapinnas  on  15%  flokulaatori
ristlõike pinnast. Flokulaatori  ristlõike  pind  A=3*10=30m2.  Flokulaatori
labade kogupind [pic]
Kuna labasid on 4 siis 4.6/4=1.125m2 – ühe  laba  pind.  Laba  pikkuse  suhe
l/b=20, siis laba pikkus on 4.74m ja laius 0,24m.



 * Horisontaalsetiti


Vee selitamine toimub  horisontaalsetitis.  Arvestades  toorvee  omadusi  on
arvutuslik settimis kiitus U0=0,5mm/s, setiti pindala:
                                  A=([pic]
( - turbulentsi mõju arvestav tegur; (=1,3
Q – vooluhulk; Q=109000m3/d=4542m3/h
U0 – settimiskiirus; U0=0,5mm/s
                                 A=1,3*[pic]
Settiti sügavus on 3,0m. Seega maht on W=H*A=3,5*3280=11480m3
Settiti pikkus arvutatav:
                                   L=[pic]
Vk – vee keskmine horisontaalse liikumise kiirus; Vk=7,5mm/s
                                   L=[pic]
Settiti laius b=[pic]
Setiti on pikkudi  jagatud  vaheseintega  üksteist  sõltumatult  töötavateks
sektsioonideks laiusega ( 6m. Sektsioonide arv [pic]


 * Kiirfilter



Vajalik summaarne filtratsiooni pind

                                    [pic]
Q – veepuhastusjaama toodang
T – jaama töötundide arv ööpäevas; T=24h
V – arvutuslik filtratsioonikiirus norm. Reziimil; V=8m/h
n – ühe filtri uhtumiste arv ööpäevas; n=3
q – uhtevee erikulu filtri uhtumisel;
                                  q=0,06(t1
( - uhtumise intensiivsus; (=12l/s*m2
t1 – uhtumise kestvus; t1=6min
                            q=0,06*12*6=4,3m3/m2
t – filtri uhtumisest tingitud seisuaeg; t=0,33h
                                    [pic]
Filtrite arv N=0,5*[pic], ühe filtri filtratsiooni pind on  596.3/13=45.9m2.
Filtri mõõtmeteks plaanis 7.5*6.2m, seega on filtri pind on 45.9m2.

Forseeritud reziimil on filtratsiooni kiirus:
                                    [pic]
N1 –remondisolevate filtrite arv; N=1
                                 [pic]<10m/h
Filtri kihi paksus on 1,5m. Filtri  uhtumine  toimub  veega,  mida  voetakse
puhtavee reservuaarist. Uhtevett kulub ühele filtrile quh=A*(
A –filtri pind; A=46.5m2
(– uhtumise intensiivsus; (=12l/s*m2
                        quh=46.5*12=558l/s=0,558m3/s
Uhtumise  toimub  pilukuplite  abil,  mis  on  kinnitatud  keermega   filtri
kahekordse põhja külge. Voolukiirus piludes on 1,5m/s,  pilude  läbimõõt  on
0,6mm. Pilukupleid on 40tk/m2, seega ühel filtril 40*46.5=1860tk.
Ühtevesi kogutakse  ära  filtri  pinnalt  renniga.  Rennid  on  roostevabast
plekist   poolringikujulised.   Renni   servad    peavad    olema    rangelt
horisontaalsed ja ühes tasapinnas. Renni laius: Br=K*[pic]
K – tegur. Poolringikujulise rennipuhul k=2
qr – renni vooluhulk; qr=0,558m3/s
ar -  tegur; ar=1,5
                                 Br=2*[pic]
Renni vertikaalosa kõrgus:
                                    [pic]
Renn paigaldatakse paralleelselt filtri lühema küljega. (h=He/100;
H – filtrikihi paksus; H=1,5m
e – filtrikihi paisumise protsent; e=45%.
                                  (h=[pic]
Renni põhi on languga (i=0,01m) kogumiskanali poole kui filtri külg  (lühem)
on  6m,  siis  renni  põhja  kõrguste  vahe  renni  alguses  ja   lõpus   on
0,01*6=0,06m.
Kogumiskanali põhi asub allpoolrenni põhja Hkan võrra:
                               Hkan=1,73*[pic]
qk – kanali vooluhulk; qk=0,558m3/s
Bk – kanali laius; Bk=0,7m
                               Hkan=1,73*[pic]
Vee liikumise kiirus kanali lõpus:
Vkan=qkan*Bkan*Hkan=0,558*0,7*0,8=0,3m/s
Uhtevesi pumbatakse puhta vee reservuaarist.  Uhtepumba  valikuks  summeerin
rõhukaod:

1) pilukuplites
                                    [pic]
(p – kohttakistustegur; (p=4
Vpilu – vee väljavoolu kiirus; Vpilu =1,5m/s
                                 hpilu=[pic]
2) filtri kihis hf=(a+b*()*Hf

   a – tegur; a=0,76
   b – tegur; b=0,017
   ( - uhtumise intansiivsus; (=12l/s*m2
   Hf – filtri kihi paksus; Hf=1,5m
                         Hf=(0,76+0,017*12)1,5=1,45m
3) juurdevoolutorustifus. Kasutan Hazen-Williamsi  graafikut  ja  leian,  et
   vooluhulgal q=0,558m3/s ja kiirusel V=1,88m/s on toru läbimõõt 600mm ning
   rõhukadu 25m/1000m kohta. Toru pikkus l=50m, seega  juurdevoolutorustikus
   on rõhukadu:
                                  hjv=[pic]
   Kogu rõhukadu h=hpilu+hf+hjv=0,46+1,45+1.25=3.16m.
   Pumba vajalik tootlikus on 558l/s. Valin pumba 20ĶÄķ730, n=73.6ģčķ-1.


 * Puhta vee reservuaar


Reservuaari maht on arvutatav W=3*Qt+Quh+Q5%
Qt – tuletõrje vooluhulk m3/h; Qt=208.3m3/h
Quh  –  veehulk  filtrite  uhtumiseks.  Arvestatakse   kahe   järjestikulise
uhtumisega Quh=0.558*2*6*60=402m3
Q5% -puhtavee reservuaari reguleeriv  maht  on  5%  ööpäevasest  toodangust:
Q5%=0,05*109000=5450m3
W=3*208.3+402+5450=6477m3
Reservuaari gabariidid: pikkus 44m, laius 30m, kõrgus 5m.



                              REAGENDIMAJANDUS


 * Osoon


O3 kogus on 3 mg/l. Seega O3 kulu on 3*109000g/d=327kg/d.


 * Koagulant


Koaguleerimiseks  kasutatakse  Al2(SO4)3  –  alumiiniumsulfaati.   Koagulant
kogus on
                                  Dk=4[pic]

V – toorvee värvus; V=60(


                              Dk=4[pic]=34mg/l



Koagulandi kulu on 34*109000=3706000g/d=3706kg/d. Toimub koagulandi kuiv


Hoidmine ja märg annustus. Vajalik koagulandi lao pind on

                                AL=[pic][pic]
Q – veepuhastusjaama ööpaevana toodang; Q=109000m3/d
Dk – koagulandi kogus; Dk=34mg/l

T -  koagulandi säilitamise kestvus; T=30d

( -  vahekäikude lisapinda arvestav tegur; (=1,15
pc – veevabakoagulandi sisaldus tehnilises produktis; pc =45%
Go – koagulandi mahu mass; Go=1,1t/m3
hk – koagulandikihi paksus laos; hk=3,5m

                                AL=[pic][pic]

Koagulandi lahustamiseks kasutatakse lahustuspaake, kuhu reagent  laaditakse
greiferiga. Paagi maht on:
                                  WL=[pic]

n – ajavahemik, milliseks lahus valmistatakse; n=9h
bL – lahuse konsentratsioon paagis; bL=20%

                               WL=[pic]= 2.1m3

Paagi  gabariidid  1,3*1.3*1.3m.   Lahustuspaake   on   3.   Lahustuspaagist
suunatakse  lahus  edasi  lahusepaaki,   kus   see   lahjendatakse   12%-ni.
Lahusepaagi maht on:

                                   W=[pic]

b – lahuse konsendratsioon lahusepaagis; b=12%

                                W=[pic]=3.5m3

Lahusepaagi gabariidid 1,55*1.55*1.55m. Paake on 3.
Lahustamiseks  nii  lahustus-   kui   lahusepaagis   kasutatakse   suruõhku.
Arvutuslik õhukulu lahustuspaagile:
                                  qõ=a*b*8
a -  paagi laius;  a=1.3m
b – paagi pikkus; b=1,3m
8 – õhu kogus l/s m2 kohta;
                            qõ=1,3*1,3*8=13.52l/s

Arvutuslik õhukogus lahusepaagile:
                                  qõ=a*b*4
a -  paagi laius;  a=1,55m
b – paagi pikkus; b=1,55m
4 – õhu kogus l/s m2 kohta;
                           qõ=1,55*1,55*4=9.61l/s

Kogu õhukulu on 13.52+9.61=23.13l/s.
Reagendi annustamine toimub annustuspumba abil.


 * Lubi


Lupja (CaO) kasutatakse kelistamiseks.Lubja kogus on arvutatav:
                                DL=eL*([pic])
eL – lubja aktiivosa ekvivalentmass, eL =28mg/mg*ekv
ek – koagulandi aktiivosa ekvivalentmass; ek =57mg/mg*ekv
Dk – koagulandi kogus; Dk=34mg/l
Lo – toorvee leelisus; Lo=1,1mg*ekv/l
1. -  jääkleelisus

                           DL=28*([pic])=16,7mg/l

Lubja kulu  on  16.7*109000=18203000g/d=1820kg/d.  Lubi  saabub  veepuhastus
jaama kustutamata tahkel kujul  ning  teda  säilitatakse  laos.  Enne  vette
lisamist  lubi  kustutatakse.  Kustutamata  tükid  ja  lisandid  eraldatakse
hüdrotsükloni abil. Puhastatud suspensioon suunatakse  lubjapiimapaaki,  kus
toimub pidev segamine tsirkulatsioonipumpade abil. Lubjapiima paagi maht:

                                  WLP=[pic]

Qt – tunnivooluhulk; Qt =4542m3/h
n – ajavahemik, milliseks lahus valmistatakse; n=3h
DL – vajalik lubja annus; DL =16.7mg/l
bLP – aktiivaine sisaldus lubjapiimas; bLP =5%
(LP – lubjapiima mahumass; (LP =1t/m3

                              WLP=[pic]=4.55m3
Paagi gabariitideks on: diameeter  1,46m,  kõrgus  2,7m.  Paigaldatud  on  3
paaki,  millest  1  on  reservis.  Lubjalahus   valmistatakse   lubjapiimast
kahekordse küllastusega saturaatoris. Selitatud  ja  küllastunud  lubjalahus
kogutakse rennidega  kust  ta  annustuspunba  abil  lisatakse  puhastatavale
veele.


 * Flokulant


Flokulandina kasutatakse polüakrüülamiidi (PAA). Flokulandi koguseks  on  1%
hõljuvaine        hulgast         0,75mg/l.         Flokulanti         kulub
0,75*109000=81750/d=81.75kg/d.
PAA lisatakse  vette  lahusena,  mis  valmistatakse  tehnilisest  produktist
(geel), selle mehaanilise segamise teel veega. Otstarbekas on lisada  lahust
ville konsendratsioon ei ületa 0,1%. Lahjendamine toimub ejektori abil.


 * Kloor


Kloori normatiivne annus  järelkloorimisel  on  0,75mg/l.  Seega  arvutuslik
kloori kulu on 0,75*109000=81750g/d=81.75kg/d.


 * Veepuhastusjaama kõrgusskeemi arvutus



|Seade                            |Rõhukadu, m   |Veepinna       |
|                                 |              |kõrgusmärk     |
|Mikrofilter                      |0,6           |9,3            |
|Mikrofiltrist-kontaktbasseini    |0,2           |               |
|Kontaktbassein                   |2,0           |8,5            |
|Kontaktbasseinist segistisse     |0,2           |               |
|Segisti                          |0,2           |6,3            |
|Segistist-flokulats.kamber/setiti|0,4           |               |
|sse                              |              |               |
|Flokulats.kamber/setiti          |0,8           |5,7            |
|Flok.kamber/setitist             |0,6           |               |
|kiirfiltrisse                    |              |               |
|Kiirfilter                       |3,5           |4,3            |
|Kiirfiltrist puhtavee reservuaari|0,8           |               |
|Puhta vee reservuaar             |              |0              |


 * Uhtevee ja sette vastuvõtu ning töötlemise küsimuste lahendamine.


Kasutusel on uhtevee korduvkasutuse süsteem.  Filtrite  pesuvesi  suunatakse
kogumisrennide ja- kanali kaudu ühte keskendusreservuaari, kus ta  osaliselt
setib.  Väljasettinud  liivaosakesed  ja  hõljum  suunatakse   reservuaarist
kanalisatsiooni. Ülejaanud  osa  pesemisveest  suunatakse  segistisse,  kust
algab tema täielik puhastamine.
Sette  massi  moodustab  horisontaalsetitist  välja  settinud  sete.   Sette
kogumine toimub mudaväljakule, kuhu toorsete  juhitakse  rennide  abil  0,3m
paksuse kihtidena.


                           vee jaotusvõrgu arvutus


       109000m3/d=1261.6l/s


                                                                    227.1l/s
       69.1l/s                                                      126.2l/s


           1                        220m                         2
       240m                      3

                                734.5l/s
661.4l/s

               250m                           250m                  250m
                  300l/s                           10l/s
      535.2l/s


                           138.8l/s                                  75.7l/s
 315.4l/s

                              4                                         220m
240m
                                              10l/s
           219.8l/s
                                                     5. 6

               250m                            250m
                                                                    151.2l/s
164.1l/s


                126.2l/s                       189.2l/s

                    220m

             7                        25l/s                      8



|¹                |Läbimõõt, mm    |Vooluhulk, l/s |Rõhukadu,m     |
|1-2              |800             |728,14         |               |
|2-3              |800             |654,28         |               |
|3-6              |700             |528,08         |               |
|1-4              |500             |306,46         |1,735          |
|4-5              |125             |9,37           |               |
|2-5              |125             |10,77          |               |
|6-5              |450             |212,68         |               |
|4-7              |400             |158,29         |1,515          |
|7-8              |200             |32,09          |2,035          |
|5-8              |400             |157,11         |               |
|9-1              |1000            |1261,70        |               |



|¹ Punkt              |Vooluhulk,l/s        |Kõrgusmärk,m         |
|1                    |227,10               |43,50                |
|2                    |63,10                |42,80                |
|3                    |126,20               |41,10                |
|4                    |138,80               |39,70                |
|5                    |75,70                |39,10                |
|6                    |315,40               |38,60                |
|7                    |126,20               |36,80                |
|8                    |189,20               |36,50                |
|9                    |-1261,70             |43,50                |

1*10mH2O+3*4=22m
22+(h=22+(1,925+2,15+3,03)-(43,5-36,5)=22,105m –veetorni kõrgus.



                            Kasutatud kirjandus:

1. Ńļšąāī÷ķčź ļšīåźņčšīāłčźą. (Āīäīńķąįęåķčå ķąńåėøķķūõ ģåńņ č

      ļšīģūųėåķķūõ ļšåäļšč˙ņčé). Ģīńźāą 1967ć.
2. Ķ.Ķ.Ąįšąģīā. Āīäīńķąįęåķčå. Ńņšīéčēäąņ.1982ć.
3. Ńļšąāī÷ķčź. Ī÷čńņźą ļščšīäķūõ č ńņī÷ķūõ āīä. Ė.Ė.Ļąąėü,
   ß.ß.Źąšó,Õ.Ą.Ģåėüäåš,Į.Ķ.Šåļčķ. Ģīńźāą 1994ć.
4. Ć.Ķ.Ķčźīėąäēå. Ņåõķīėīćč˙ ī÷čńņźč ńņī÷ķūõ āīä. Ģīńźāą 1987ć.


-----------------------
                                      I
                                    astme
                                    P.J.

                                   Mikro-
                                   filter

                                  Kontakt-
                                   bassein


                                   Segisti

                              Flokulat-siooni-
                                   kamber

                                  Horison-
                                    taal-
                                   setiti

                                    Kiir-
                                   filter

                                   Puhta-
                                     vee
                                  reservuar


                                  II astme
                                    P.J.

                                    Osoon

                                    Koa-
g???????????????????
ulant

                                    Lubi

                                   Floku-
                                    lant

                                    Kloor

vt